Itaalia renessansi maalikunst
katedraalis ja selle kaaslane, Niccolò da Tolentino portree Andrea del Castagno poolt.
15. sajandil muutusid portreed tavaliseks, algselt tihti ametlikud portreed profiilis, kuid aina
enam portreed kolmveerandist näost ja büstist alates. Kunstiteoste nagu altarimaalide ja
freskotsüklite patroonid olid sageli lisatud stseenidesse, millest märkimisväärseks näiteks on
Sassetti ja Medici perekondade esinemine Ghirlandaio tsüklis Sassetti kabelis. Portreerimisest
sai peamine teema kõrgrenessansi maalikunstnikele nagu Raffael ja Titian ning see jätkus
manerismiperioodil selliste kunstnike nagu Bronzino töödes.
Humanismi kasvuga pöördusid kunstnikud klassikaliste teemade poole, eriti seetõttu, et täita
tellimusi jõukate patroonide kodude kaunistamiseks, millest kuulsaim oli Botticelli Veenuse
sünd Medici perekonnale. Aina enam tagas klassikaline teema sobivat allegoorilist materjali
kodanike tellimustele
annaabi.ee 
