Väli kujundas ise oma hauakivi. Valdemar Väli suri 17.märtsil 2007 aastal Tallinnas. Kuid on maetud Kullamaale, kust kunstik on pärit. Looming Esimest korda demonstreeriti tema töid aastal 1942 Tartu sügisnäitusel. Tema varase loomingu peamisteks saavutusteks on portreemaalid. Näiteks: Loid Pavel, Hilda Ürpus, Paul, Keres jne. Ta on maalinud paljude kultuuriinimeste portreesid, kuid on maalinud ka mitmeid perekonnaliikmeid. Portreemaalide kõrvalt lõi Valdemar Väli ka mastikumaale. Samuti on ta oma töödes kajastanud rannarahva, eelkõige Läänemaa, Muhu ja Kihnu eluolu. Väli loomingus domineerivad hilisimpressionistlikud ja rahvusromantilised jooned. Hiljem 1970. ja 1980. aastatel on tema loomingus rohkem modernistlike jooni; sellel perioodil maalis ta abstraktsionistlike maale. Tema maale võib leida Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii ja Tallinna
Paljudele Clouet' maalidel oli väga iseloomulik hallikate siniste, külmade roheliste ja kollaste toonida domineerimine portreteerivate rõivastuse. Kuivõrd kujutatud on tolle aja silmapaistvaid isiksusi (kirjanikke, humaniste, kuninga perekonna liikmeid), on need joonistused ikonograafialiselt suure kultuuriloolise tähtsusega. Külm koloriit nagu rõhutas teravate piirjoontega käte ja näo vormi suletust. Siit ka Couet' portreemaalide külmus, peenus ja eriline range distantsi hoidmise tunne. Tuntuimad tema maalidest on "Dofään Francois lapsena", "Mees Petrarca köitega", "Madame de Canaples". Kuivõrd Clouet lähtus oma portreeloomingus isiksusest, näitavad nii suure humanisti Guillaume Bude portreemaal (u. 1536) kui ka joonistus samast mehest. Poos on lihtne, modelleering aga plastiliselt kaunis. Eriliselt on fookusesse võetud nägu. Silmavaade kõneleb