sissejuhatusest, teema arendusest ja lõppsõnast. Et lugu oleks veenem arvestatakse järgmini soovitusi: kirjuta asjast, ära kaldu kõrvale ega keeruta, väldi kuulujutte ja klatsi, esita oma seisukohti kindlalt, soovita, ära käsi, tegele probleemidega, ründa seisukohti, mitte isikuid, ole ka enesekriitiline. Jutustav kirjutis sarnaneb tavalise lühijutuga, aga kui ilukirjandus esitab väljamõeldist siis lehekirjutis on täpne ja aus faktilugu. Portreelugudes lähtutakse enamasti küsimustest, mis on seotud portertreeritavaga ja aitavad teda iseloomustada: miks kirjutatakse just sellest inimesest, kuidas on tema isikuomadused ta elukäiku ja edu mõjutanud, millesse ta usub, millised on tema eesmärgid ja tõekspidamised, kes ja mis on teda mõjutanud, kuidas tema mõjutab teisi enda ümber, kuidas temasse suhtutakse. Nii uudise kui ka arvamuskirjutise ouhul on väga oluline pealkirja valik.
olendid. 54% uudistekstidest olid verbaalsed tekstid (keegi-ütles-et-stiilis). Kriitiline lingvistika uurib ka inimeste asjade ja nähtuste nimetamist ja kategoriseerimise viise. Kuidas ja mis sõnadega inimesi, asju, nähtusi nimetatakse, iseloomustatakse? Keeleline valik loob tähendusi. Sooline ja rassiline diskrimineerimine meediakeeles jaotab naised-mehed lahtritesse. Naist kujutatakse ema või koduperenaisena. Naisi nimetatakse portreelugudes eesnime pidi, aga mehi mitte kunagi. Protsessitüüpide- ja rollianalüüs – kellena inimest artiklis esitatakse? Siiri Oviiri võib kujutada Europarlamendi saadikuna või 65-aastase vanaemana Gonsiori tänavalt. Kui sündmus kodeeritakse lausesse, siis sellega interpersonaalselt kaasneb väite autori ja vastuvõtja modaalsus. Modaalsus väljendab kirjutaja suhtumist endasse, kirjutatavasse ja lugejatesse. Suhtlustähendus, mida luuakse keeleliste vahenditega