Eesti kunst
19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule.
Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja
siit mindi ka Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid
Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Tollele
ajale iseloomulikud on Carl Timoleon von Neff (1804-1877) ja Oscar Hoffman
(1851-1912) kes tegid põhiliselt linnavaateid, steene talurahva elust, ilustsevat
salongikunsti ja portreeisid.
Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler
(1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus
Adamson (1855-1929).
Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas
Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose
põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab
tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis) Ta on maalinud altaripildid Võnnu
annaabi.ee 
