Saan palju komplimente Tänases infoühiskonnas, kus igapäevaseks nähtuseks on erinevas suuruses tahvelarvutid, imeõhukesed nutitelefonid ning sulgkerged rüperaalid, on kanda kinnitanud eneka-kultuur. Ei, kindlasti pole see viide enesetapule, vaid hoopis noortele, kes armastavad iseennast kangesti pildistada ja neid fotosid maailmaga jagada. Inglise keelest laenatud väljendi “selfie” eestikeelne vaste “enekas” kujutab endast isetehtud portreefotot, mida komplimentide õngitsemise eesmärgil Facebooki, Instagrami või mõne muu sotsiaalmeediavõrgustiku avarustesse sõpradele-tuttavatele kommenteerida ja like’ida üles riputatakse. Iseenesest ei ole ju selles midagi halba, komplimentide saamine tõstab reeglina igaühe tuju ja enesehinnangut, ning tihtipeale on tegemist vaid humoorikalt satiirilse pildipostitusega nende pilkamiseks, kes selfie- hullusega natuke liiga kaugele on läinud. Kuskilt peaks aga siiski jooksma piir.
Põhiliseks takistuseks oli valgus. Päevasel ajal ei olnud sellega probleemi, sest loomulik valgus sobib väga hästi piltide tegemiseks, kuid pimedamal aja oli raskem. Kasutasin nelja erinevat ja reguleeritavat valgusallikat, kuid nende kollaka valguse ja ebapiisava intensiivsuse tõttu oli raske neid paigutada nii, et pildid tuleksid hea kvaliteediga ka ilma kaamera välguta. Käesolevat uurimistööd saab kindlasti jätkata, kuna ma ei käsitlenud portreefotot grupipildina. Sellisel variandil on kindlasti samuti palju erinevaid võimalusi kompositsiooni ja kontekstiga mängimiseks. Jäin uurimistöö tulemustega rahule- sain proovida kätt põhjalikult ja heade nõuannete abil oma lemmikhobis ja palju positiivset tagasisidet pildistatavatelt inimestelt. Kindlasti sooviksin jätkata fotograafia ja eriti portreefotograafiaga tegelemist. 7. Kasutatud kirjandus 1. Portrait Photography. http://www.picturecorrect
annaabi.ee 
