a pKr) - päikesepurjed. Panteon - paremini säil. tempel. Termid - suurejoonelised Caracalla termid (212. a pKr). Monumenditrad. alusepanijad, esimesed ratsafiguurid. Triumfikaared - Tituse võidukaar. Reljeefsed - ajalooallikad. Perspektiiv. Traianuse sammas. Skulptuurid ebaoriginaalsed. Porteed tõepärased, surimaskid. "Rooma naisepea" - karakteriga. Naise väärtustamine "Tundmatu roomlanna portree" (1. saj pKr). Keisrite ülistamine, realismitaotlus. Augustuse portreefiguur, Traianuse ja Caracalla marmorportreed. Kunsti allakäik 4. saj (Constantinuse portree). Tahvelmaalid ei ole säil., seinamaalid (Pompeji) - mosaiik, fresko. Temaatika väga lai. Koos Rooma riigi langusega kaotas ka kunst originaalsuse, muutus nõmedaks. 8. Hiline Rooma keisririik 3. saj - häving, kodusõjad jms. Väepealikud võimul. Välisvaenlased. Diocletianus (284 a) koondas taas riigi - hilise keisririigi algus. Ida-Rooma, Lääne-Rooma. Constantinus Suur (306-
graatsia, loomulikkus ja elulähedus. Säilitab kontakti loodusega. Jean Antoine Houdon. Diana marmorfiguur 1781 Jean Antoine Houdon. Marmorfiguur Talv, Montpellier`i muuseumis –alasti naine, kelle ülakeha ümber on mähitud rätt. ● Portreebüste on säilinud u 200. Näiteks kunstniku naise ja tütarde portreed. Karakteri suurepärane esiletoomine, meisterlik tehnika. Jean Antoine Houdon. Houdon`i naine Jean Antoine Houdon. Houdon`i tütar Jean Antoine Houdon. Suur portreefiguur Voltaire, 1781 MAALIKUNST ● Prantsusmaal olid maalikunstnikud, nii nagu skulptorid ja arhitektidki enamasti õukonna teenistuses. 17. sajandil käib enamik noori maalikunstnikke end Itaalias täiendamas. Temaatikast on esindatud enamik žanreid – allegooria, portree, piiblistseenid, maastik jne. 17. sajandi esimese poole maalikunstis võib eristada kahte suunda – realistlikku ja idealiseerivat (või klassitsistlikku). ●Vennad le Nain`id (Antoine, Louis, Mathieu) (17. saj. I pool)