Essee "Ukraina lugu läbi Tõmošenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks"
märkimisväärselt peale Oranzi revolutsiooni ning lähtuvalt oligarhide vastasele sõjale eeldada
võiks, siis seda eelkõige Tõmosenko vastaselt.
Vaatamata viimasel ajal kirgi kütnud Andrus Ansipi lausele ei ole küsimus kunagi
olnud üksnes ,,ühes daamis", Tõmosenkos. Ega ka vägistajast Janukovõtsis. Küsimus on
konkreetselt Ukraina tulevikus ning Euroopa Liidu suutmatuses selle näilise paratamatusega
midagi peale hakata. Ukraina ajakirjaniku Vitali Portnikovi arvates oli Ansipi seisukoht
laiemalt võttes ,,kahe vastandliku positsiooni kokkupõrge, kus ühel pool on riigid, kelle on
veendunud selles, et Tõmosenkot vabastamata pole Janukovõtsiga millestki rääkida ja teisel
pool need, kelle arvates võiks dokumendile kirjutada alla ilma ülearuste läbirääkimisteta,
vastasel korral neelab Venemaa Ukraina alla" (Portnikov). Eestlasena oli kurb näha, et just
meie, endise Nõukogude Liidu osa, poliitik pidi olema see, kes esindas Euroopas laiemalt
annaabi.ee 
