Essee "Ukraina lugu läbi Tõmošenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks"
midagi peale hakata. Ukraina ajakirjaniku Vitali Portnikovi arvates oli Ansipi seisukoht
laiemalt võttes ,,kahe vastandliku positsiooni kokkupõrge, kus ühel pool on riigid, kelle on
veendunud selles, et Tõmosenkot vabastamata pole Janukovõtsiga millestki rääkida ja teisel
pool need, kelle arvates võiks dokumendile kirjutada alla ilma ülearuste läbirääkimisteta,
vastasel korral neelab Venemaa Ukraina alla" (Portnikov). Eestlasena oli kurb näha, et just
meie, endise Nõukogude Liidu osa, poliitik pidi olema see, kes esindas Euroopas laiemalt
levinud lühiperspektiivis kasu toovat seisukohta.
Mulle tundub aga, et Euroopa võimetus majandus- ja finantskriisiga sisuliselt võidelda
on halvanud ka Euroopa niigi keerulist diplomaatiat ning liiga lühiajaliste tulemuste nimel
ollakse valmis Ukrainat ohverdama. Sest mis muu, kui just Ukraina ohverdamine oleks Põhja-