A.dumas Kolm musketäri terve raamat
ühteaegu väärikas ja alandlik, vaimustasid d'Artagnani, kes nägi neis meestes
pooljumalusi ja nende pealikus kõigi välkudega relvastatud. Olümpose Jupiteri.
34
Kui mõlemad musketärid sisse astusid ja uks nende järel sulgus; kui eestoas uuesti
algas sumin ning kõmin, millele musketäride kabinetti kutsumine oli uut kõneainet
andnud; kui lõpuks vaikiv de Treville kulme kortsutades kolm-neli korda pikkade
sammudega kabineti ühest äärest teise kõndis, möödudes Porthosest ja Aramisest, kes
seisid kangelt ja tummalt nagu paraadil, peatus ta äkki otse nende ees ja mõõtis neid
tigedal pilgul pealaest jalatallani.
«Kas te teate, mis ütles mulle kuningas!» kisendas ta, «ja alles eile õhtul. Kas te teate
seda, mu härrad?»
«Ei,» vastasid mõlemad musketärid pärast hetkelist vaikust. «Ei, härra, me ei tea
seda.»
«Aga ma loodan, et te osutate meile seda au ja ütlete meile,» lisas Aramis üliviisakalt
ja kummardas armastusväärselt.