A.dumas Kolm musketäri terve raamat
mõlemad duellid -- endastki mõista, hirmsate haavadega. Seks puhuks, kui ta peaks
elama jääma, tegi ta endale tuleviku suhtes järgmisi etteheiteid:
«Oh ma arulage, ma igavene käpard! Vapper õnnetu Athos oli just sellest õlast
haavatud, mille otsa ma nagu oinas peaga tormasin. Mind üllatab ainult see, miks ta mind
kohe maha ei löönud -- tal oli selleks täielik õigus, sest tegin talle hirmsat valu. Mis
puutub aga Portho-sesse, oh, ausõna, mis puutub Porthosesse, -- siis temaga oli lugu
hoopis naljakam!»
Ja noormees puhkes tahtmatult naerma, ise siiski kogu aeg ringi vaadates, et see
üksildane naer, mis näis olevat ilma põhjuseta nende silmis, kes nägid teda naervat, ei
solvaks mõnda möödujat.
«Mis puutub Porthosesse, siis temaga oli lugu palju naljakam! Aga siiski olen ma
vilets tuisupea. Kas siis niiviisi tormatakse ilma hoiatamata inimestele otsa? Ei! Ja kas
niiviisi vaadatakse neile mantli alla, et näha seda,
48
mida seal ei ole