A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Hääl kostis ikka enam ja enam
summutatult. Ägedast rüselemisest kõmisesid põrandatahvlid. Ohver pani vastu, nii nag-u
suudab neljale mehele vastu panna üks naine.
«Vabandust, härrad, vab . . .» sosistas hääl. Siis oli kuulda veel ainult ebaselgeid
häälitsusi.
«Nad topivad ta suu kinni, nad viivad ta ära!» hüüdis d'Artagnan ja hüppas püsti nagu
vedrust visatud. «Minu mõõk! Ah, ta on mul küljel. Planchet!»
«Härra?»
«Jookse Athose, Porthnse ja Aramise juurde. Üks neist kolmest on kindlasti kodus,
aga võib-olla on kõik kolm juba tagasi. Võtku nad relvad ja tulgu jooksul siia. Ah, mul
tuleb meelde, Athos on härra de Treville'i juures.»
«Härra, aga kuhu lähete teie? Kuhu te lähete?»
«Ma hüppan aknast alla, et kiiremini kohale jõuda,» hüüdis d'Artagman. «Sina pane
põrandatahvlid tagasi, pühi põrand puhtaks, välju ukse kaudu ja jookse sinna, kuhu ma
käskisin!»
«Oh, härra, härra, te tormate surma