Jaan Tõnison
1910. aastal loodi Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS).
Tõnisson nimetas Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti
Demokraatlikuks Erakonnaks ning ta jäi sinna juhiks kuni 1919.
aastani.
1917. Aastal toimus Tõnnisoni eestvedamisel "Tartu mäss" .
Arreteeriti Jaan ja Aleksander Tõnisson ning saadeti nad Patarei
vanglasse. Hiljem saadeti ja Tõnisson maalt välja.
1918. aastal naases Tõnisson Eestisse ja temast sai Konstantin
Pätsi teise valitsuse portfellitaminister. Ta esindas Eestit ka
välisriikides. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt Vabadussõda,
sõlmiti Tartu rahu ning asutati esimesi samme normaalse
riigikorralduse ülesehitamiseks. Tõnisson oli: riigikogu liige,
Riigikogu esimees, Riigivanem ning välisminister.
Oktoobris 1939 oli tapetud ka Tõnissoni poeg, poliitik Ilmar
Tõnisson, mistõttu teda tabas tugev vapustus. Tõnisson haigestus
tõsiselt ning tervenes alles 1940. aasta kevadeks
annaabi.ee 
