Eesti uusima aja ajalugu
aastate põhiseaduse sisu ning sellest lähtuv poliitiliste institutsioonide ebaefektiivne
toimimine. Võimendavaks teguriks oli 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne
majanduskriis.
Võiks teha järelduse, et Eesti valituste püsimisega mingeid ületamatud probleeme polnud.
Pigem häda erakondade paljususes ja nende korralikus väljakujunematuses. Rahvahulgas
valitsusvahetused tekitasid arusaamatust, läksid käibele väljendid nagu poliitiline
lehmakauplemine, portfelldie valss, kriisitamine, erakondlik korruptsioon jne. Ei ole üheselt
teada, miks selline suhtumine. Oli harjutud, et tsaariajal ministrid paigas väga kaua.
Kriitika: 1) parlamendil liiga suur võimutäius 2) 20 a põhiseadus olevat andnud
valitsusvõimule liiga vähe võimalusi teostada oma poliitikat 3) 20 a põhiseadus ei loonud
tasakaalustavat mehhanismi, mis oleks valitsusele kokkupõrgetes parlamendiga abi osutanud.
Seetõttu hakati taotlema riigipea ametikoha loomist
annaabi.ee 
