Leonardo da Vinci
ülihästi just munkade söögisaali: süües võisid nood aeg-ajalt pilgu tõsta ning mõtiskleda
püha söömaja üle. Leonardo kavandas maali nii, et see moodustaks osa söögisaalist.
1500. aasal, peaaegu 50-aastasena, lahkus Leonardo Milanost. Ta suundus kõigepealt
Mantovasse ning siis Veneetsiasse. Seejärel pöördus ta tagasi Firenzesse, kus teda võeti
vastu kui üht oma kaasaja suurimat kunstnikku. Umbes 1503. aastal kutsus jõukas
firentslane Francesco del Giocondo Leonardot maalima portereed oma 26-aastasest
naisest Mona Lisast. Mona Lisa oli üks Leonardo lemmikmaale ning see jäi kunstnikuga
kuni tema surmani. Pehmed ümarad näojooned meenutavad mõningaid teisi Leonardo
maalitud naise portreesid ning tema pilte Neitisi Maarjast. Naise ilmes peegeldub ülev
väärikus ja rahu. Tema huulte kohal väreleb naeratus, mis muudab ta mõistatuslikuks.
See on maalikunsti ajaloo kuulsaim naeratus. Mona Lisa on tuntud ka kui La Gioconda.