Õied ühesugulised Õiekroon liitlehine Vili on lihakas mari või marja erim (rüüsmari), mille tekkest võtab osa õiepõhi Selts pöögilaadsed - Fagales Ülemaailmse levikuga puud ja põõsad, 1000 liiki Tuultolmlejad, õied ühesugulised, õiekate suuresti redutseerunud, õied koondunud keerukatesse õisikutesse, mida nim. urbadeks Vili luuvili või pähkel Peamised sugukonnad: pöögilised (Fagaceae) - tamm kaselised (Betulaceae) – kask, lepp, sarapuu porsalised (Myricaceae) - porss pähklipuulised – kreeka pähkel lõunapöögilised – L-Ameerika, Austraalia Sgk. porsalised Myricaceae Eestis ainult harilik porss Kääbuspõõsas Sisaldab lõhnavat vaiku juuremügarad kiirikseentega Sugukond kaselised Betulaceae Õiekate lihtne, vähemärgatav, neljatine v. kahetine õied ühesugulised vili: üheseemneline pähkel v. tuulega leviv kahetiivaline pähklike Selts ristõieliselaadsed - Brassicales
harilik mustikas (Vaccinium mustikas (Vaccinium) kanarbikulised (Ericaceae) myrtillus) nõmm-liivatee (Thymus liivatee (Thymus) huulõielised (Lamiaceae) serphyllum) harilik näsiniin (Daphne näsiniin (Daphne) näsiniinelised (Thymelaeaceae) mezereum) harilik sarapuu (Corylus sarapuu (Corylus) kaselised (Betulaceae) või avellana) Corylaceae harilik porss (Myrica gale) porss (Myrica) porsalised (Myricaceae ) punapaju (Salix purpurea) paju (Salix) pajulised (Salicaceae) harilik lodjapuu (Viburnum lodjapuu (Viburnum) kuslapuulised (Caprifoliaceae) opulus) harilik pihlakas (Sorbus pihlakas (Sorbus) roosõielised (Rocaceae) aucuparia) alamsugukond õunapuulised (Pomoideae Focke)
annaabi.ee 
