Punane kärbseseen
oma viljakehad, mille hulgas juba ainult söögiseeni on üle 5 miljoni tonni!
5
1.2. Kes külvab seeni?
Rahvusvaheliselt on levinud veendumus (tuntud ka Eestis), et seente järsk
ilmumine ja sama kiire kadumine on seotud maa niiskusega. Juba emapiimaga on
vist igaüks omandanud teadmise, et vihm paneb seened kasvama.
Lisaks tunneb rahvusvaheline mütoloogia muidki seente tekkelugusid. Nagu
ütleb St. Porphyrius: "Seeni nimetatakse jumalate viljaks, sest nad ei arene
seemnetest nagu teised taimed."
Eesti materjalis assotsieeruvad seened kummalisel kombel peamiselt
meteoroloogilise sfääriga, eelkõige kõu/välk ja mitte vihm. Kuna vihmaga kaasneb
sageli müristamine, ei näigi selles esmapilgul midagi erilist olevat, kui
rahvatraditsioonis seente kasvu ka kõue või välguga seostatakse. Kui jälgime aga
annaabi.ee 
