Eesti XX sajandi algul
kubermanguga Liivimaa kubermangu põhjaosa; seejärel Tartu rahuleping, millega
arvati Eesti koosseisu Narva koos Jaanilinnaga (Ivangorod), kolm Narva jõe idakaldal
asuvat valda ja Pihkva kubermangu neli läänepoolset valda; ning lõpuks lõunapiiri
täpsustamine Eesti-Läti piirikõnelustel.
Idapiir: Setumaa ja Narva, piiriprobleem Tartu rahukonverentsil: Juba 8.
detsembril algasid piiri küsimuses vaidlused. Mõlemad osa pooled panid paika oma
piired. Eesti arvas, et Porja laht, Ingeri järvede kuni Jamburgi linnani, Pihkva kui ka
Peipsi järv peab kuuluma Eestile (Pihkva jääb Venemaale). Eesti oleks saanud suure
osa Ingerimaast ja suurema osa Setumaast. Vene projekt- Piirijoones pidi algama
Kundlalt, üle Väike Maarja, Peipsi järveni, Suurem osa Peipsi järvest, Virumaa koos
põlevkivi kaevandustega, samuti Narva. Mõlemad pooled olid strateegiliste
tugipunktide jäämisest enda poolele, alles Jaan Poska koos Venemaa läbirääkijaga
annaabi.ee 
