"poriloigu" - 1 õppematerjal

Kas inimene on enda saatuse sepp?

Ümbritsemas meie tulevikku on vaid ühtlane rohelus, mis kardab tallamist. Pole näha ei omaseid jalajälgi ega sügavaid vorpe sõidukitest. Puudub põud, ent puuduvad ka roosipõõsad ja ülevoolav ilu. Meie ainus suund siiamaani on saabumine tänapäeva. Ja me isegi ei tea, kas see on olnud vaba tahe. Nüüd on vaja hakata rada kujundama, tehes aina uusi ja uusi valikuid. Minnes otse, tulles tagasi, keerates vasakule, hüpates üle tekkinud poriloigu ja minnes paremale ning siiski otsustades ümber ja minnes tagasi vasakule. Vaid nende lihtsate käikudega oleme kardinaalselt muutnud enda ning paljude teiste maailma, sest iga puu, iga nurga ja iga nõlva taga ootab meid keegi uus ning iga veel seni tähtsusetu teelõigu lõpus kohtame kedagi, keda alles eile kusagil mujal nägime. Ehk oskab ta meile öelda midagi, mida me varem ei teadnud või milles enne kindlad ei olnud. Ja võibolla aitab see kujundada meie arvamust. Seega meie