Vastastikmoju puudumisel voi vastastikmojude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal voi liigub uhtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda tuntakse ka inertsiseaduse nime all. Newtoni II seadus Keha kiirendus on vordeline mojuva jouga ja poordvordeline massiga Newtoni III seadus Kahe keha vahel mojuvad joud on suuruselt vordsed, kuid vastassuunalised Impulsi jaavuse seadus- Suletud susteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasmojul jaav Elastne porge: peale porget liiguvad kehad eraldi, kehad sailitavad endise kuju Mitteelastne porge: peale porget liiguvad kehad koos, kehad deformeeruvad Reaktiivliikumine on liikumine, mille pohjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Voimsus on ajauhikus tehtud too. Tood tehakse siis, kui kehale mojub joud ja keha liigub Energia jaavuse seadus: Energia ei teki ega ei kao, voib vaid muunduda uhest liigist teise Kineetiline energia vordub tooga, mis tuleb teha, et keha massiga m panna liikuma kiiru- sega v.
Leia mölema vankrikese kiirus enne kokkupörget. < NB! lmpulssmoment on vektoriaalne suurus ja ühe käru impulssmoment on negatiivne, söltub liikumissuunast. Absoluutselt elastse pörke korral (ja eeldusel, et höördumine puudub) peab vankrikeste koguimpulsi suurus enne pörget (summa impulsside absoluutväärtustest) vörduma koguimpulsiga pärast pörget. 4. Analoogiliselt selekteeri graafiku osa mölema vankrikese jaoks, mis vastaks ajale pärast pOrget. Leia vankrikeste kiirused ja impulsid pärast pörget. Pea meeles, et impulssmoment on vektoriaalne suurus ja ühe käru impulssmoment on negatiivne, tingituna liikumissuunast. 5. Tehke sama katset veel korra, seejärel korrake katset (kaks korda) juhul, kui üks vankrikestest on paigal ning juhul, kui ühe vankrikese mass on teise omast tunduvalt erinev (lisage ühele vankrikestest 100 grammine raskus). Kokku peab teil tulema 6 katset. ANDMETABELID
annaabi.ee 
