on hakanud uuristama ka iseenda eeldusi. Üsna hõlbus on ette näha, kuidas riskiühiskonna vulgariseeritud mõiste võib osutuda mugavaks ideoloogiliseks relvaks valitsejate käes. Riskide teadlikule ülespuhumisele sai juba viidatud. Riskiühiskonna kontseptsioon lubaks ka valitsejatel ütelda neile, kellel on kehvasti läinud (nt sundüürnikele), et elu ongi üks suur valik ja riskimine, kus ei maksa loota riikliku poputaja peale. Või siis arutleda umbes nii: unustage sellised "modernse" aja hüved nagu kindlustatud pension, arstiabi, töökoht ja haridus, sest riskiühiskonnas osalevad kõik suures loteriis, hakake ettevõtjaks ja investeerijaks. Paraku aga on selle loteriiga nii, et enamasti mängitakse seal võõraste panustega ja riskeeritakse teiste heaoluga. Mis võiks olla mõnusam kui õnnemäng, milles sa võid vabalt valides panuseid