"Kodanikud, huvid ja demokraatia"
Kodanikud, huvid ja demokraatia
Kuulumine erakonda polnud enam popp. Niisugustes oludes tuli lahti öelda senisest
massipartei taktikast, mille taotlus oli saada võimalikult palju liikmeid.
Populistliku partei tegevus oli suunatud teistsugusele eesmärgile – võita valimised. Selleks
püüti saada võimalikult paljude hääletajate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks.
Niisugune taktika tõi kaasa parteiprogrammide hägustumise ja populistlikumaks muutumise.
Jahtides igat valijahäält, jagati lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saanudki olla
reaalne. Populistide tüüpiliseks jooneks sai ka bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide
materdamine. Propageeriti valitsemiskulude kärpimist ja „lihtsat riiki”. Väidetavalt
korrumpeerunud ametnikele vastandati õilis erakonnaliider, kes suudab täita lihtinimeste
soove ja unistusi.
20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad rohkem keskenduma eliitidevahelisele
annaabi.ee 
