hoolimata fenotüübilistest mõjudest. Valik aga eelistab alleele, mis avaldavad positiivset mõju fenotüübile (suurendades seeläbi organismi võimet ellu jääda ja järglasi anda) ning pärsib kahjulike alleelide sagedust, kuid ignoreerib neutraalseid muudatusi genoomis. Looduslikes populatsioonides ei toimi geneetiline triiv ja looduslik valik üksteisest isoleeritutena mõlemad jõud on pidevas tegevuses ja mõjutavad üksteist. Siiski oleneb suuresti populatsioonisuurusest, kui palju saab populatsiooni mõjutada triiv ja kui palju valik. Geenitriivi roll suureneb oluliselt väikestes populatsioonides ja ületab valikut, kui selektsioonikonfitsent on väiksem kui 1 jagatuna efektiivse populatsioonisuurusega. Seepärast toimib triiv alleelisagedustele palju edukamalt just väikestes populatsioonides. Kui alleelisagedus on äärmiselt madal, siis võib geenitriiv sellistele harvadele alleelidele
omavad kaitset koolera ja tüüfuse vastu. 19. Millest sõltub uute mutatsioonide fikseerumistõenäosus populatsioonis (nii neutraalsed kui ka valiku all olevad alleelid)? Agnes Positiivse valiku all olev uus mutatsioon fikseerub suurema tõenäosusega. Kui kasulik alleel on algselt madala sagedusega, siis võib see ikkagi kaduma minna. Valemi järgi saab öelda, et mutatsioonide fikseerumise tõenäosus sõltub selektsioonikoefitsiendist (s) ja populatsioonisuurusest (N). Kui alleel on kasulik, siis s>0 ja kui kahjulik siis s<0. Kui alleel on peaaegu neutraalne, siis nii valik kui ka populatsiooni suurus on olulised. Kui alleel on tugevalt kasulik, siis fikseerumise tõenäosus ei sõltu populatsiooni suurusest. Tugevalt kahjuliku alleeli fikseerumise tõenäosus on väga väike, kaheneb kiiresti 0-ni. 20. Millest sõltub neutraalsete / valiku all olevate alleelide asenduskiirus? Agnes
annaabi.ee 
