"populatsioonistruktuur" - 1 õppematerjal

Nimetu

taas jõevähk, paranesid kalade elutingimused. Arvukalt esines ondatrat, kes oli ka saarmale toiduks (Laanetu, 1986). Suurveeaastad mõjusid soodsalt ka koprale, kelle kaevatud kanalid, ulatuslikud urusüsteemid ja paisutatud vesi lõid soodsad varjumis- ja toitumistingimused saarmale. Saarma arvukus on suhteliselt suur esmajoones seal, kus elab kobras. Saarma asurkonna kasvu võimaldasid ka pehmed talved, küttimiskeeld ja paranenud populatsioonistruktuur, aga ka põllumajandusreostuse vähenemine ja rikutud veeökosüsteemide osaline taastumine ja veekogude ökoloogilise seisundi paranemine (Laanetu, 2010). 1988. aastal loendati Eestis 750­800 saarmast (Laanetu, 1988). Arvukuse kasv jätkus ja 2001. aastal hinnati arvukust ligikaudu 1800 isendile. Pikaldase põua tõttu 2002.­2003. aastal kuivas enamik väikesi vooluveekogusid Lääne-Eestis, aga ka mitmes teistes piirkonnas