Liiklusõnnetused loomadega
ühendatud tugialadest ja koridoridest (Keppart, 2006).
4.1. Rohevõrgustiku tugialad
Tugialadeks on suuremad loodusmaastikud, millele rohevõrgustik toetub. Tugiala on
väärtuslikum osa kaitsealadest, kõik loodus- ja linnualad ning suuremad loodusmaastiku
osad. Viimasteks on Eestis enamasti metsamassiivid mandril ning väärtuslikumad
veealad: meri, järved, jõed. Tugialade vahel asuvad rohekoridorid, mis ühendavad
tugialasid jt rohelise võrgustiku elemente ja on vajalikud liikide populatsioonisisesteks
liikumisteedeks. Puhvrid, astmelauad ja sõlmed toetavad rohevõrgustikus tugialasid ja
rohekoridore, see tähendab annavad liikidele liikumisvõimalusi ühest piirkonnast teise
läbi kultuurmaistu (Keppart, 2006).
Mida suurem roheala, seda suurem on tõenäosus, et peale servaliikide, kes inimnaabrust
paremini taluvad, elab selle sügavuses ka pelglikumaid ja haruldasemaid liike. Kui
sellisel alal on ühendust ka naaber-rohealadega, on liikidel eeldusi olla elujõus. Mida