Iga liik on oluline osa meie maailmas ning mõne liigi kadudes võib kannatada ka kogu ökosüsteem. Ökoloogiline koridor on looduslike koosluste riba kultuurmaastikul või mingi teist laadi loomade ja teiste liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilisteks koridorideks võiksime nimetada ka astmelaudu, ökodukte, kalatreppe jne. Meres esinevaid ühenduskanaleid või ühendusteid, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel, nimetatakse sinisteks koridorideks. Milleks on vaja ökokoridore? Elupaikade struktuur mõjutab liikide püsimajäämist suurel maastikul ning see nõuab üha suuremat tähelepanu, kuna järjest kasvavate antropogeensete mõjutuste tagajärjel muutuvad looduslikud elupaigad pidevalt. Suuremate elupaikade, kas siis meres või maismaal, pidev muutumine inimeste tegevuse tagajärjel võib kaasa tuua alade väikesteks
antakse neile isegi suurem väärtus võrreldes ökoloogiliste aspektidega. Selline, bioloogiliselt kasina väärtusega alade valimine ei pruugi saavutada püstitatud kaitse eesmärke (Roberts et al., 2003). 7 2. Sinised koridorid ja merekaitsealade võrgustikud 2.1. Siniste koridoride iseloomustus ja seotud mõisted Sinised koridorid on käsitletavad kui meres esinevad ühenduskanalid või -teed, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel ning liikide ja koosluste levikumustri säilimise ja toimimise seisukohalt. Sinised koridorid võivad ühe võimalusena olla kujundatud bioloogiliste mehhanismide abil ning seega kirjeldavad võimalikku või valitud liikumisvõimeliste organismide teekonda. Teise variandina võivad olla kujundatud füüsikaliste teguritega, kus osa elustikust kantakse ühest kohast teise passiivselt, seda võivad teha näiteks hoovused või voolud (Martin, et al., 2006).
annaabi.ee 
