Billie Holiday
Billie ei läinud stuudiosse tagasi üle
aasta, selle eest ronis ta üles mööda New Yorgi baaride võistlusredelit. 1935.ndaks
aastaks oli ta teinud debüüdi Apollo teatris ja esines filmis koos Duke Ellingtoniga.
Sama aasta teisel poolel naases ta lõpuks tagasi stuudiosse. Bandiga lindistas ta mitu
seeriat pimestavaid ja unustamatuid Tin Pan Alley mittetuntuid laule (svingi ajastul
muusika väljaandjad hoidsid parimad laulud rangekäeliselt orkestritele ja
populaarsematele valgetele lauljatele). Hoolimata laulude halvale kvaliteedile,
Holiday ja ta grupile( kaasa arvatud trompetimängija Roy Eldrige, alt Johnny Hodges
2
ning tenorid Ben Webster ja Chu Berry) muutsid nad magedad laulud nagu "What a
Little Moonlight Can Do", "Twenty-Four Hours a Day" ja "If You Were Mine"
energiliseks. Ideaalne jazzansambel ja Holiday vokaalsus tegi nad päris populaarseks