Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse
liikmeid ja vastupidi: kui sekt on väga radikaalne, ei kasva ta liikmeskond ega populaar -
sus. Religioossed ühendused liiguvad ühiskonna suhtes oleva pinge skaalal edasi-tagasi.
Lootustandvaim on mõõdukas pinge ühiskonnaga, seal on aga religioossete
organisatsioonide hulk kõige suurem liikmeid ei pruugi ikka jaguda. Kui suured
organisatsioonid kogevad liikmete langust, võivad nad uuesti sektile omaseid jooni
omandama hakata.
Kultus.
· Kohalikust populaarreligioonist võrsunud praktika, nt katoliiklikus kultuuris ja ka
õigeusu kirikus kohalike pühakute kummardamine, Maarja kultus.
· Antiikajal erinevate jumalate kultused.
· Kultus on väike usugrupp, millel pole bürokraatlikku struktuuri, on karismaatiline
liider; pole kristlik. Erinevalt sektist ei kontrolli inimese elu kõigi aspekte.
Mõiste kultus (kui väike usugrupp) võttis 1932. aastal kasutusele H. Becker.
annaabi.ee 
