Gottfried Wilhelm Leibniz
Aastal 1700 sai Leibniz iseenda poolt kavandatud Preisi Teaduste Akadeemia esimeseks
presidendiks Berliinis. Alles kahel viimasel aastakümnel avaldas ta filosoofilised teosed, mis
panid aluse tema kuulsusele: Substantside loomuse ja nendevahelise ühenduse uus süsteem,
Teodiike, Monadoloogia ning Loodus ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. Leibniz suri 14.
novembril 1716 Hannoveris. Ta pidas kirjavahetust Euroopa juhtivate valitsejatega ja see
ulatub 15 000 kirjani. Tema populaarnefilosoofia sisaldub tema teostes "Metafüüsika
arutlused", "Looduse uus süsteem", "Teodiike", "Monadoloogia". Neile lisandus arvukalt
kirjutisi ajakirjades, eeskätt prantsuse- ja saksakeelsetes. Paremik tema teostest ilmus alles
pärast tema surma. Suur osa L. parimast filosoofiast sisaldub tema kirjavahetuses. [3.]
LEIBNIZI VAATED
Leibniz lähtub eeldusest, et maailmas on kõik asjad omavahel põhjuslikult seotud. Sellest ta
annaabi.ee 
