Tiit Lauk humanitaar
(Strinati 2000: 79). Eestis džässi arenguga paljusid sotsiaalseid aspekte ei kaasnenud nagu
selle sünnimaal.
Tuleks siiski märkida, et ka Ameerikas oli džäss populaarkultuuri staatuses küllaltki lühikest
aega, andes teatepulga edasi rock´n´roll´ile ja arenedes ise üsnagi kiires tempos
kontsertmuusika seisuse suunas. Esimesi märke sellest võis näha juba 1930. aastate teisel
poolel, kui džäss oli populaarkultuurina oma hiilguse tipul – Ellingtoni ja tema orkestri
loomingut ei saa enam kuidagi lihtsalt tantsumuusikaks pidada. Tekkisid ka uued džässistiilid
bebop ja progressiivne džäss, millest esimeses asetati pearõhk improviseerivale solistile
väikeansamblis, teine aga oli suurte orkestrite muusikavool, 49 milles ilmnes suund kontsert-
muusikale ja sümfoonilise muusika laadsele orkestrikäsitlusele. Selle suuna, mida on tihti ka