Kontsert Eesti teatri laulud
pühkis täielikult minema kuplee "Eesti sõpru leitaks ilmas...", mis viimsegi saalisistujale
naerusuu ette maalis. Hiljem mõtlesin, et see oli vist sihilikult viimaste laulude sisse jäetud
vähendamaks kurvastust kontserdi lõppemise pärast. Kuplee viskas õhku sõnumi: Vabaks
tahan jääda ma, ei iial armasta. Veel tänaseni mõtlen selle üle, kuid isegi niivõrd
põhimõttekindel ja meeleolukas esitus ei suuda mind selle sõnumiga nõustuma panna.
Üheks lõpupalaks oli poppurrii näol kokku pandud lühike ülevaade ligi kaks tundi
kestnud esinemisest. Alles siis võis tajuda, kui palju erinevaid emotsioone üks sellelaadne
kontsert pakkuda võis. Lakkamatu aplaus meelitas välja ka paar lisalugu, millest üks oli J.
Tätte "Tahan olla öö" ja mis veel tundideks pähe kummitama jäi.
Mulle isiklikult ei öelnud nimetus Eesti Teatri laulud just kuigipalju. Tõtt öelda saingi
pileti juhuse läbi ja ei oskanud sellelt ürituselt midagi oodata