Simon Sebag Montefiore ,,Potjomkin. Vürstide vürst’’ retsensioon
Samal ajal annab raamat ka ülevaate Euroopa poliitilistest, majanduslikest ja
ühiskondlikest arengutest 18.sajandil, käsitledes Vene-Türgi sõdasid ning Krimmi ja
Musta mere ranniku liitmist tsaaririigi koosseisu.
Eraldi tooksin välja ka lõppsõna, milles autor kirjeldab kokkuvõtlikult Katariina elu
pärast vürsti surma. Potjomkini surm jättis Katariina ellu tühja koha, mida viimane ei
suutnud enam kunagi täita. Popovist, kes oli keisrinna sekretär, sai vürsti elav
kehastus, kellel pruukis vaid öelda, et Potjomkin ei oleks üht või teist ettepanekut
heaks kiitnud, ja Katariina keeldus sellele tähelepanu pööramast.
Oma teose esimeses peatükis kirjeldab Simon Sebag Montefiore provintsipoissi, kes
hooples, et suurena peab temast saama riigimees või peapiiskop. Pärast isa surma
1746. aastal kolis perekond Moskvasse, 1750. aastal sõidab Potjomkin Smolenskisse,
et end sõjaväeteenistusse kirja panna
annaabi.ee 
