vöö” • Sisu tutvustus • «Kirjaklambritest vöö» saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. «Kirjaklambritest vöö» on sünge sissevaade tänapäeva noorte mõttemaailma ja elusse, kus koolitüdimuse, popitegemise ja pisitülide kõrval mängivad kaalukat rolli ka alkohol ja uimastid, seks ja aids, depressioon ning söömis- ja uneprobleemid. Raamatu peategelane, 16-aastane Kati, on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline. Ta käitub vahel iseendalegi arusaamatult, rääkimata emast-isast ja õpetajatest. Ta ei taha olla korralik ja
Koolistressi ilmingud olenevad nii lapse east kui iseloomust. Vanemad õpilased kurdavad sagedamini peavalu, peapööritust ja liigset higistamist, nad võivad muutuda kärsituks ja tujukaks. Ilmnevad õppimisele ja muudele huvidele käegalöömine, keskendumisraskused ja mälu halvenemine, vahetundide ajal teistest eemale tõmbumine ja sõnakehvus, nutuhood ja ropendamine, põhjendamatu agressiivsus ja üliaktiivsus, koolihirm, koolist puudumise sagenemine nii kerge haigestumise kui popitegemise tõttu. (ppk.edu.ee 28.02.2017) Olulistemaks stressoriteks on kodused ülesanded, hindelised tööd, pikad koolipäevad ja halvad hinded. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks: tülid sõpradega, raske tulla toime esitavate nõuetega, rahulolematus oma välimusega, haigused, pidev kritiseerimine mitme osapoole poolt nagu näiteks vanemad ja õpetajad, elukohavahetus, konfliktid perega ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas,
Ta nuttis, palus andestust, lubas ikka ja jälle end parandada ja -sai siis loa minna. Kuid ta tundis, et oli saavutanud ainult pooliku andeksandmise ja jalule seadnud vaid nõrga usalduse. 75 Ta lahkus tädi juurest liiga õnnetuna selleks, et soovida isegi Sidile kätte maksta, niisiis oli viimase kiire põgenemine õuevärava kaudu ülearune. Ta läks kooli süngena ning kurvana ja võttis oma nahatäie koos Joe Harperiga eelmisel päeval popitegemise eest vastu inimese ilmega, kel on suuremad mured ja kes on täiesti tuim selliste pisiasjade vastu. Siis istus ta oma kohale, pani küünarnukid lauale, toetas lõua kätele ja vahtis seina kivise pilguga täis kannatust, mis on jõudnud viimse piirini ega saa enam edasi minna. Tema küünarnukk surus mingi kõva eseme vastu. »Tüki aja pärast muutis ta aeglaselt ja kurvalt asendit ning võttis ohates selle eseme kätte. See oli paberis. Ta harutas paberi lahti. Pikk, veniv, sügav ohe, ja
annaabi.ee 
