V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
ümmargused), teiselt poolt Seine'i jõgi, mida katkestasid sillad ja mis oli täis lotje. Selline
oli Uuslinn viieteistkümnendal sajandil.
Teisel pool müüre surusid end väravate lähedusse agulid. Neid oli aga siin vähem ja
laialipillatumalt kui ülikoolilinna läheduses. Siin Bastille' taga olid Croix-Faubini
kummaliste skulptuuride ja Saint-Antoine des Champs'i kloostri tugisammaste ümber
kägaras koos paarkümmend hurtsikut; edasi -- Popincourt põldude keskel; Courtille, lõbus
külake rohkete kõrtsidega; Saint-Laurent'i agul oma kirikuga, mille kellatorn kaugelt
vaadates ühte sulas Saint-Martini värava teravate tornidega; Saint-Denis' agul Saint-Ladre'i
suure müüriga; Montmartre'i värava taga valendasid Grange-Bateliè-re'i piiravad müürid;
selle taga paistis oma kriidinõlva-kutega silma Montmartre, kus tol ajal oli niisama palju
kirikuid kui veskeid ja kus nüüd ainult veskid on järele jäänud, kuna praegused inimesed