erandiga solist Lauri Saatpalu kirjutustest. Kuid just tekstidest peaks otsima põhjusi, miks Dagö looming hulgale inimestele meeldib ning paljusid ärritab ja häirib. Saatpalu ei ürita oma loomingus olla suurem ei elust ega endast: Dagö tekstid kujutavad väikest inimest suures maailmas, kes püüdleb ometi mugavama reaalsuse poole. Vahel Lauri Saatpalu paljusõnalisus ühtaegu lummab ja eksitab: sõnu saab liiga palju, nad tühistavad otsast üksteist, täidavad popformaadis laulu ning kuulaja teadvuse kiiresti. Dagö muusika on heakõlaline ning selge ja meeldejääva meloodiajoonega. Minule just Dagö selle poolest meeldibki. Kuid kes soovib rohkemat, peab otsima mujalt. Lauri Saatpalu 5. Kasutatud kirjandus · www.postimees.ee · http://www.myspace.com/dagoband
2. Mina ja Dagö Dagö on minu jaoks midagi enamat kui bänd. Dagö on justkui tunne, miski, mis kajastab minu mõtteid, tundeid, emotsioone siis, kui mina enam ei oska, ei suuda. Lisaks muusikalisele elamusele kannavad äärmiselt olulist rolli ka Saatpalu kirjutatud laulude sõnad. Need on hämmastavalt sisukad ning head. Samas pean tõdema, et Saatpalu paljusõnalisus ühtaegu lummab ja eksitab: sõnu saab liiga palju, nad tühistavad otsast üksteist, täidavad popformaadis laulu ning kuulaja teadvuse kiiresti. Dagö tekstimaailma suurim voorus on hoidumine lamedast üheplaanilisusest, koos sellega masinlikust ettearvatavusest. Minu jaoks on Saatpalu tekstide peamised märksõnad: nostalgia, ekstaas ja iroonia, mis näivad kõik põgusal vaatlusel kandvat omavahel ühitamatut maailmatunnetust. Dagö laulude kirjanduslik käekiri on virtuoosne ja kujundirikas, selles annavad tooni kõlamängud, intertekstuaalsed vihjed, sõnamängud ning kohati teatraalne
annaabi.ee 
