Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
tulev, olles talle väga omane ja moodustab varjatud energia. Kurjusefilosoofia imbub Tuglase
tekstidesse nii: inimene ise on see, kes saatana välja kutsub, st pole saatana enda initsiatiiv. Nii on
nt novellis „Vabadus ja surm“, kus kuradit (= must) kutsutakse appi kaitsma last vooruse eest.
Üldjuhul räägitakse piibli-saatanast. Ka novellis „Taevased ratsanikud“ räägib kuritööst ja tapmisest
ning lõpeb nii, et ilmub karvane olend Poova, kes esindab kurjuseideed. Selles novellis jääb inimene
kurjale alla, inimese saatus on surm vägivaldsel moel. Tuglase novellides on palju surmajuhtumeid,
kus inimesed surevad ebaloomulikult ja vägivaldselt (kägistamine, enda ülespoomine, kolpade
lömastamine tellistega, plahvatus). Novell „Poeet ja idioot“ on esseistlik, st sündmusi on vähe, kuid
arutletakse uue usu üle, mida kutsutakse kuradiusuks.
Vägivaldne surm on patupalk
annaabi.ee 
