nagu enesetapp. Albert läks välja, värisedes hirmust pani ta suitsu põlema ning tõmbas seda lootes rahuneda. Peale suitsu läks ta lõunale kohalikku restorani. Sisenedes restorani, imestas ta et restorani peakokka Edgardit pole kohal. Ta oli iga päev seal, kuid täna teda polnud. Albert hakkas kahtlustama, et äkki on temaga ka midagi juhtunud. Ta jooksis Edgardi majja ja nägi, et ta oli ka üles pootud. Ta otsis seina peal kirja, kuid ei leidnud. Järsku lendas pauguga uks kinni, kardinad akende ette, tuba muutus järsku kottpimedaks. Albertil õnnestus lülitini jõuda ja pani lambi põlema. Teda ümbritsesid verega täis kirjutatud seinad. Seinal olid kirjad “Albert, su aeg on tulnud.”, “Kas sa nüüd kardad?” ja veel mitu fraasi. Albert üritas ust lahti teha, kuid see oli lukus. Ta püüdis jõuga ust maha murda, kuid olles hirmul ja paanikas, tal see ei õnnestunud
Mehe eriline lemmik oli must kass Pluto. Aja möödudes hakkas mees liialt jooma ning ühel päeval lõi kassil vihahoos silma peast välja. Mida edasi, seda kalgimaks ta muutus ning jõudis lõpuks selleni, et poos oma kunagise lemmiku üles. Mõne aja pärast tabas tema maja tulekahju, mille käigus ainult tema voodi peatsis olnud sein jäi püsti. Õõvastaval kombel oli sellel kassi kujutis. Ta uskus, et mõni naaber oli üles pootud kassi tema äratamiseks tuppa visanud ning see oligi seinale oma jälje jätnud. Varsti peale seda leidis mees lähedasest kõrtsist endale uue välimuselt endisega sarnase kassi, vaid rinnal olid tal valged karvad, mis võtsid võlla kuju. Mees hakkas looma jälestama, kuid hoidis end tagasi ega teinud kassile kuidagi liiga. Ühel päeval keldrisse minnes ärritas kass teda taas ja seekord päästis loomakese kindlast surmast mehe abikaasa
annaabi.ee 
