A.dumas Kolm musketäri terve raamat
kes sellele toetudes astus omakorda küllaltki rahu likult maha.
«Siiski olen ma vang,» ütles mileedi, vaatas ringi ja tõstis siis kõige veetlevama
naeratusega silmad ohvitserile. «Kuid ma olen kindel, et mitte kauaks. Minu
südametunnistus ja teie viisakus, mu härra, on kindlaks pandiks,» lisas ta.
Kuigi kompliment oli peen, ei vastanud ohvitser midagi. Siis võttis ta oma vöölt
väikese hõbedase vile, sellise, nagu neid kasutavad pootsmanid sõjalaeval, ja vilistas
kolm korda, iga kord erinevalt. Vile peale ilmus
516
mitu meest, kes rakendasid lahti vahus hobused ja viisid sõiduki varju alla.
Siis palus ohvitser -- ikka endise rahuliku viisakusega -- oma vangi majja astuda.
Viimane võttis niisama naeratava näoga ohvitseri käsivarre ja astus koos temaga sisse
madalast kaar-uksest, mille juurest viis ainult sügavuses valgustatud võiv kivitrepini. Siis