Naha pealiskihi juurde kuuluvad ka tekised e. derivaadid, nagu näärmed, karvad ja küüned. Just vesi ja vesilahustuvad ained (alkohol, salvid) imenduvad väga aeglaselt läbi naha organismi. Samavõrd aeglaselt imbub vesi ka teistpidi läbi naha ka teises suunas (higi). Higi on naatriumkloriidi ja mõningate teiste ainete nõrk vesilahus. Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid, mis paiknevad üle kogu keha ja avanevad naha pinnal pooridena. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Kõige rohkem esineb merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalgades. Apokriinsed higinäärmed asuvad näol, kaenlaaukudes, päraku ja suguelundite ümber. Need näärmed termoregulatsioonis ei osale, nad on naha lõhna näärmed. Nad toodavad tgevalõhnalist eritist karvajuuretupe rasunäärme ülapoolelt (Nienstedt jt 2001 : 97) Rasunäärmed on rasu. Nende nõre, moodustub surnud näärmerakkudest. Nõre katab nahka
Sümport on kahe erineva osakese, üks neist ioon ja teine mingi aine, liikumine ühes suunas läbi membraani. Antiport on paaristransport, milles ioonid transporditakse läbi membraani ühele poole, teised transporditavad osakesed transporditakse ioonidele vastassuunas. Ionofoorid on ühendid (valgud), mis asuvad membraanis ning transpordivad metalli-ioone läbi membraani. On olemas kanalimoodustaja ionofoorid, transmembraansed valgud, mis funktsioneerivad selektiivsete pooridena, läbi mille ioonid difundeeruvad üle membraani. Kanalimoodustaja ionofoori puhul on tegu passiivse difusiooniga. On ka olemas transport ionofoorid, mis toimivad kandjatena sidudes enda külge iooni ja transportides selle läbi membraani. Kandja töö kiirus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem temperatuur, seda "voolavam" on membraan ning seda lihtsam on kandjal seda läbida.Kandja poolt vahendatud transport võib olla kas aktiivne või passiivne.