VETERINAARGENEETIKA
et DNA on biheeliksi kujuline (kujutab endast kaksikspiraali, mis on poordunud kellaosuti
liikumise suunas) ning uksikute molekulide vahekaugus on konstantne (0,34 nm). DNA
molekuli struktuuri desifreerisid 1953.a Watson ja Crick postuleerides jargmised pohimotted:
1) DNA on paremale (kellaosuti liikumise suunas) keerduv polunukleotiidahel, kus
monomeerideks on nelja tuupi nukleotiidid (A,T,G,C);
2) DNA polumeerse ahela diameeter on ca 2 nm;
3) ahela poorde pikkus piki telge on 3,4 nm;
4) DNA molekul koosneb kahest polunukleotiidahelast, mille valiskihis asuvad vaheldumisi
suhkur ja ortofosforhappejaak, seespool aga lammastikalused; ahelad on komplementaarsed:
tumiini vastas teises ahelas asub alati adeniin (T-A) ning tsutosiini vastas aga guaniin
(C-G);
5) ahelate komplementaarsus tuleneb lammastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist;
6) kaks polunukleotiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud
(antiparalleelsed);