Pööratud katust kasutatakse kalli hinna tttu peamiselt krgetasemelistel ühiskondlikel hoonetel. Lamekatuse soojustus peab olema piisavalt tugev, et kanda katuse raskust ja taluda katusel kndimist. Soojustuseks kasutatakse kvu mineraalvillaplaate, vahtplasti vi kergkruusa, mille eeliseks on suurem kandevime. Et tuul katust minema ei puhuks, ankurdatakse katusekate ja soojustus seenekujuliste plastankrutega alustarindi külge ning kleebitakse katusekate soojustuse külge. Pooratud lamekatuse soojustus peab olema kinniste pooridega, et see vett tais ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks. Soojustus ei tohi no ujuma hakata, kui katus veega täitub. Ka peab soojustus kinnitatud olema, et tuul seda minema ei puhuks. Mineraalvill soojustuseks ei klba, sobivad ekstrusioon- vahtplast ja kergkruus. Et soojustus ujuma ei hakkaks, pannakse selle peale ballastiks kas kruusakiht vi betoonplaadid. Kik nurgad ja ülespöörded tuleb
lihaseid ja sidemeid koormamata. 3. pingestamata kaevarrelihased ja lihasepingevalude valtimine. Kasivarrelihased ei voi relva hoida ega toetada, need peavad olema taiesti vabad. Seda on voimalik saa- vutada peopesa pooramisega laskmissuunda. Keha suunas pooratud peopesa tahendab olavarrelihaste pingestumist. Pussilae toetamine kaele kooluseid koormates ei ole eesmark, sest see põhjustab valu ning keskendumine norgeneb. Kui kasutatakse kaetuge
esinevad polaaroo ja polaarpäev. Pohjapolaarjoon asub pohjalaiusel 66°33'38" ja lounapolaarjoon lounalaiusel 66°33'38" poorijooned- kujutletav joon maakera pinnal, mille laiuskraad on 23,5° N (pohjapoorijoon) voi 23,5° S (lounapoorijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pooripäeval). pooripäevad- Suvisel pooripäeval (21. voi 22. juunil) on pohjapoolkera kallutatud Päikese suunas, talvisel pooripäeval (21. voi 22. detsembril) on see aga Päikesest ära pooratud, kevadisel (20. voi 21. märtsil ) ja sügisesel pooripäeval (22. voi 23. septembril) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii pohja- kui lounapoolkera saavad vordse hulga päikesekiirgust. Maa telje kallakus ja selle muutused- Maa telje kallakus orbiidi tasandi (ekliptika tasandi) suhtes ei muutu Maa tiirlemisel ümber Päikese Astro-geodeetilised meetodid pohinevad geomeetrilistel mudelitel. Nende pohimotteks on määrata piisavalt ulatuslikud meridiaani- voi
suurendamiseks ja mehaaniliseks tooks, mida tehakse valisjoudude vastu Soojusmasin on seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tooks. Tuupilisel soojusma sinal on 3 osa: soojendi, tootav osa ja jahuti. Termodunaamika II printsiip ? Soojusulekanne ei saa iseenesest toimuda kulmemalt kehalt soojemale. ? Pole voimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse taielikuks tooks. ? Teist liiki perpetum mobile on voimatu. Kulmutusmasin tootab soojusmasinaga vorreldes pooratud tsukliga, st protsessid kulgevad vastassuunas: kulmemalt kehalt voetakse soojust ja antakse soojemale kehale. Entroopia on susteemi korrastamatuse moot. Mida suurem korrastamatus (vaiksem korrastatus), seda suurem on entroopia. Entroopia iseloomustab energia kvaliteeti. Kui susteemile antakse soojust juurde, on entroopia muut positiivne. Kui susteem annab soojust ara, on entroopia muut negatiivne.
annaabi.ee 
