Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939
huvi. Eestis peeti oluliseks ka Inglismaa seisukohta. Sama tegi Läti.
Juulis kutsuti kõikide Balti riikide välisministrid Moskvasse Idapakti küsimuses. Litvinov ütles
Eesti välisministrile: Et Saksamaa ei taha oma käsi Balti riikidega siduda; et Saksamaa ähvardab
Nõuk. Liitu ja Balti riike, et liiguvad kuulujutud Saksa-Poola kokkuleppest Balti riikide tuleviku
osas, et Nõuk. valitsus on alati jälginud umbusuga Eesti suhteid Pooolaga, sealhulgas sõjalisi
suhteid; et Leedu on nõus Idapaktiga liituma ja et Nõuk. Liit ja Prantsusmaa võivad sõlmida
pakti ka ilma Poola, Saksamaa ja Balti riikideta. Et Eesti otsustagu kohe, kas poolt või vastu.
Välisminister Seljamaa vastus oli laveeriv. Et Eesti osaleb Idapaktis, kui seda teevad ka
Saksamaa ja Poola.
1935. aastal tegi Moskva ettepaneku, et Eesti ja Läti sõlmiksid N. Liiduga kahepoolsed
annaabi.ee 
