Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki !
tuul, kuldseid liblikaid me pääle.
Kuldkollane on tee, kuldkoldseid puistab lehti
tuul teele. Kas nüüd kurale, või hääle?
Seitsmes kiri
Kui värvilist konfetti lehti maha pillub tuul.
On tõest jo sügis, küsib silm ning huul.
On tõest jo sügis toonud kuldsed plekid puule?
Jääb vastus kurku, kurblik võru käima suule.
On kahtepidi pandud käima terassaag,
on keegi hirmus kägistanud tule paagi.
On elu kahtepidi tallat kahekordne vaag.
Kas on veel midagi siin pääle poomiskaagi?
Ing, meie armastusse tilgub meie sõpru verd,
alla me armatsuse aseme, see valgub, alla kere
ning värvib merevahu, teotab sinu merd.
On õudne olla õnneline keskel selle sõja pere.
Kaheksas Kiri
Pää päiksest, juuksed pedajate hõngu,
kas mäletad, Ing, kuidas saime koju?
Sa naerden tõrjusid näolt kuldseid lõngu,
mis sügisesse vedan ämblikroju.
Pedastik kulda, kulda kanarbik.
Veretid pajud soil ja männijässid
kuletan kõive keskel rohetasid,
annaabi.ee 
