enam kodus ja elab Andresega ühe katuse all. Mari jäi ennast igaveseks Jussi surmas süüdistama ja ta muutus kurvemaks kui kunagi varem. Tööd tegi Mari ikkagi hästi ja ka lapsi kasvatas ja kaitses nende isa eest. Andrest ise ta aga kartis. Ta ei jugenud kunagi avaldada oma tõeliseid tundeid, käis salaja Jussi haual jne. Tegelikult mõistis Andres isegi ja seetõttu suhtus ta Marisse karmilt. Ta arvas, et Juss oli neid juba piisavalt karistanud enese poomisega, aga Mari ei saanudki oma süümepiinadest vabaks. Vargamäel läks elu rõõmsamaks koos lastega, aga see ei muutnud midagi perenaise ja peremehe suhetes. Põhimõtteliselt oli 19. sajandil naise roll toetada meest ja kaitsta oma lapsi. Samas olid tal ka kõik muud kohustused seoses majapidamisega ja ka väljaspool maja pidi ta rügama nagu meeski.
ma waene Tardo Liin. (Kaebelaulu esimene salm) Temaatiliselt jaguneb ,,itkulaul" kolme, peaaegu sümmeetriliselt ühepikkusse ossa. Esimene sisaldab ka sissejuhatuse ning viimane lõppmoraali. Esimeses osas, pärast ühesalmilist algust, jutustatakse nii Tartu endisest rikkusest ja õnnest kui ka kõrkusest ja kalkusest. Alates 10. salmist jutustab teine osa venelaste tulekust, Tartu vallutamisest 1704. aastal ja sellele järgnevast rõhumisajast. See tipneb 20. salmis mainitud raehärrade poomisega. Kolmas sisuline osa, alates 21. salmist, kõneleb kodanikkonna küüditamisest, linna hävitamisest ja selle varemete väljanägemisest http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=32
annaabi.ee 
