Saksa ordu
juhtimine, ametis olid majandusülemad,
talliülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid.
Posti ja kirjavahetuse eest hoolitses
kirjamarssal, kelleks oli mõni vanem orduvend.
Kirjakandjateks olid käskjalad, kelleks olid
sageli vabatalupojad. Ordu teenistuses olid
veel mitmesugused käsitöölised, nagu sepad,
pagarid, kingsepad, rätsepad, keda nimetati
poolvendadeks, riietuse järgi aga
hallimantlimeesteks. Tähtsal kohale olid
preestervennad, kes pidasid kiriklikke talitusi.’
Kõige paremini on säilinud, seal juures taastatud
Narva ordulinnus, üsna palju on alles ka
Rakvere ordulinnusest. Mõlemad
rekonstrueeritud muuseumiteks.
Koosseis
Ordu eesotsas seisis kõrgmeister.
Tema valitses kõiki ordu harusid (Liivimaa, Preisi).
Orduliikmed jagati kolmeks:
annaabi.ee 
