Pihlakas
4.
1.võrsed, 2. õitsev võrse, 3.pihlakakobar, 4. lehed
5
1.2 Tuhkpihlakas
Tuhkpihlaka ladinakeelne nimi on Sorbus rupicola. Eestis on see puu võrdlemisi
haruldane ning esineb üksnes Saaremaa lääneosas. (Leht 1999: 163) Peamiselt kasvab
soojemates kohtades, eriti lõunapoolsetel nõlvadel, hõredates lehtpuu ja lehtpuu-
segametsades kuivadel kobedatel õhukestel muldadel. Üldiselt on valgus- kuni
poolvarjulembene taim. (Godet 2000: 214)
Tuhkpihlakad ei kasva meie tingimustes nii suureks kui näiteks pooppuud. Nende kõrgus
jääb kümmekonna meetri juurde. Tuhkpihlaka lehed on täiesti lõhestumata ja ainult serv
on ebakorrapäraselt hambuline. Lehtede alumise poole värvus on tuhkpihlakas
hõbevalge, mis on talle ka nime andnud. (Reitalu 2000: 05.05.09) Tuhkpihlaka võra on
püramiidjas või munajas, koor helepruun või punakaspruun ning sile. Noored võrsed on
annaabi.ee 
