Keskaja olustik
lisama liturgilisele draamale ka rahvakeelset teksti ning sellest kujunes
poolliturgiline draama, mida etendati kiriku löövis või mujal kirikus
kõrgendiku peal. Näitleja astus rivist ettepoole ning lausus oma teksti. Rahvale
meeldisid sellised etendused väga ning ka kirik märkas seda. Seega hakati
lisama veel rahvapärasemat teksti ja platsi toodi isegi kurjade jõudude
esindajad (kurat ja ta abilised). Nõuti, et sellised poolilmalikke-
poolvaimulikke ei toimuks kirikus, vaid hoopis pühakoja esisel trepil. Sealt
olid nad suurele rahvahulgale veelgi paremini näha. Kirik soovis hoida
kontrolli kõigi lavastuste üle ja seepärast lubati laatade ajal esitada näidendeid,
milles kajastusid tolleaegsed probleemid.
Nende etenduste tegelased rääkisid tihti juba rahvakeeles, mitte ladina keeles.
Laadplatsile ehitati näidendi tarbeks mitu lava, et saaks tegevusi kiiresti edasi
kanda
annaabi.ee 
