Maadeavastaja Roald Amundsen
juulil 1928 kell 18.45, kui ta viimast korda saatis
raadiosõnumi Karusaarest 19 meremiili kauguselt.
Roald Amundsen on kirjutanud oma uurimisreisidest raamatuid (näiteks ’’Minu elu
polaaruurijana’’, 1927). Tema nime kannavad meri ja laht Antarktikas , laht ja nõgu Arktikas
ning USA polaarjaam Antarktikas.
Kokkuvõte
Roald Amundsen sai elukutseliseks polaaruurijaks ning saavutas laialdase tuntuse. Võrreldes
paljude Roaldi konkurentidega mõtles ta läbi oma pooluseretke pisiasjadeni. Erilist
tähelepanu oli pööratud toiduvarule, mille pidi olema varutud rohkem kui vajati. Väga rangelt
oli peetud töötamise- ja puhkuseaegu, mille tõttu jäi ekspeditsiooni meeskonnal piisavalt
jõudu. Peamiseks veojõuks oli koerad, kelle kasutati ka roaks teistele koertele ja
meeskonnaliikmetele.
Roald Amundsen jõudis esimesena lõunapoolusele ja lendas üle Põhja-Jäämerest seega oli ta
esimene inimene, kes oli mõlemal poolusel.