• Rühmatöös tuuakse välja Eestis 19. sajandil enim levinud tööstusharud, mõisate ja talupoegade olukorra. Eesti kaubanduse arengut, raudteede ja mereteede kasutamist. Orienteerumist välisturgudele ja kasumimajanduse tekkimist • Rühmatöö põhineb uurimuslikul ülevaatel, mille eesmärk on tuua erialase kirjanduse lühiülevaade kaubanduse arengust 19. sajandil Eesti kaubanduse areng 19. sajandil. • Eesti linnad olid 19. sajandi esimesel poolel endiselt pooltukkuvas olekus • Peamisteks sissetulekute allikateks olid viina ja vilja müük • Täieliku laostumise vältimiseks võeti ette muudatusi: mitme väljasüsteem, maaparandus, viina hakati tootma kartulist, mis oli viljast odavam, kartul jõudis talupoja lauale • Suurenes põllutöömasinate kohapeal tootmine • Suuremat tähelepanu pöörati sordiaretusele, maaparandusele, kunstväetiste kasutamisele ja mullastiku keemilise koostise uurimisele Eesti kaubanduse areng 19. sajandil
ülesehitamiseks klassikalises stiilis, tegelik areng 1802. a ülikooli taasavamisega - Narvas palju venelasi, tähtis kaubalinn, tänu kose veejõule manufaktuuritööstuse keskus - suurim manufaktuuritööstuse keskus 18. saj teisel poole – Põltsamaa - 18.saj rajati Eestisse hästitoimiv postijaamade ja -maanteede võrk - 18. saj lõpp rajati Paldiski ja Võru linn - 19. saj esimesel poolel olid linnad endiselt pooltukkuvas olekus- väliskaubandus käis enamasti läbi Pärnu - Tartus käis kogu elu peamiselt vaid ülikooli ümber; kiire tõus suureks tööstuskeskuseks toimus sajandi teisel poolel - Narvasse rajati aga juba 1858. a Kreenholmi manufaktuur; eestlasi oli seal alla veerandi - 1870. Tallinn-Peterburi raudtee valmimine – Tallinna areng - eestlased valgusid tööotsinguil linnadesse ja saksastusid – kadaksaksad Linnad sõdades, murrangulistes sündmustes
annaabi.ee 
