Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
J. Kala (1947)].
Pajukoort kui Euroopas tunnustatud droogi saadakse eri liiki pajudelt, teiste seas ka Eestis
kasvavailt punapajult, härmpajult ja rabedalt remmelgalt. Kvaliteetne droog tohib sisaldada
kuni 3% võrseid diameetriga üle 10 mm, kuni 2% muid võõrlisandeid, kuni 11% niiskust
ning selle tuhastamisel ei tohi üldtuhasisaldus ületada 10%.
Pajukoort kogutakse kevadel mahlade suurima liikumise ajal, mil koor on lahti. Droog
kujutab endast 2530 cm pikkusi torukesi või pooltorukesi, mis võetakse oksalt ringlõigete ja
neid ühendava pikilõike abil. Kuivatatakse hea tuuletõmbusega ruumis. Koort kogutakse 23
(5) aasta vanustelt okstelt. Droogi peaks kuivatama temperatuuril 20 °C umbes kümme
päeva.
Pajukoores on omalaadne apteek. Pajukoor sisaldab fenoolglükosiide, millest peamised on
salitsiin (112%) ja salikortiin (0,019%), leidub ka 2'-atsetüülsalikortiini, tremulatsiini