Majandusajaloo arvestus
aastat saab rääkida ühest etapist. Volga tagune ja Põhja-Kaukaasia piirkond sai põhiliseks
vilja ekspordi alaks. Seal olid optimaalsed tingimused leiva vilja kasvatamiseks. 20 a peale
reformi oli üleminek turusuhetele vältimatu. Teoorjuselt kapitalistlikele suhetele.
Töökohustussüsteem erines teoorjusest, kuna nüüd haris talupoeg mõisniku maad.
Talupoegadel sundolukord, et maksta maa rendi eest, kus kasvatatakse perele süüa. Kuid nüüd
oli turusüsteemi baasil nn. poolteoorjuslik kord. Laenuorjuslikud mõisad elatusid peamiselt
talupoegadele maa välja rentimisest. Talupojad hakkasid kihistuma. Olid ka kapitalistliku
korda omaksvõtvad mõisnikud, kes suurendasid oma inventori ja andsid juurde loomi.
1861-1900 suur sünnibuum, rahvaarv kahekordistus. Mitte mustamulla vööndi
talupojad käisid linnades tööd tegemas, et ära elada (tööstuslinnades). Samuti oli juures
töökäsi. 1880-1900 suur areng mitte mustamulla vööndis.
annaabi.ee 
